| Raamat koondab endas kolme nn. muinasaja-saagade zanri kuuluvat teksti, mis algselt on kirjutatud vanapohja e. vanaislandi keeles ning parinevad 13.–14. sajandist. „Hervori ja Heisreki saaga“ pohineb vaga iidsel kangelasluulel, millest osa on pohjust pidada vanemaks ka „Vanema Edda“ luuletustest. Samuti leidub selles unikaalne kogu vanapohja moistatusi. „Uhekaelise Egili ja Ismundr Berserkitapja saaga“ on oskuslikult kirjutatud ja tempoka suzeega viikingisaaga, milles leidub hulgaliselt seoseid vanapohja mutoloogia ja rahvaparimusega. „Eirekr Randuri saaga“ on seevastu vaga opetatud ning allegoorilist lugemist noudev tekst, millel on lahedased seosed keskaegse korgkirikliku kontekstiga ning ilmne kristlik moraal. Uhest kuljest jatkab raamat „Volsungite saaga“ tolkimisega alguse saanud suunda ning vahendab eesti keelde jarjekordse annuse fantastilisemat laadi saagakirjandust, teisalt puuab see aga avardada kattesaadava tekstikorpuse piire ka kvalitatiivses mottes ning tuua lugejani tekste, mis on monevorra eriilmelised, seda vaatamata toigale, et neid koiki on – vahest parema klassifikatsiooni puudumisel – liigitatud uhise nimetaja alla. |