![]() | „KOHA PIIRIDE PEAL“: “KOHAGU MERI ja mis teda taidab/ Tema sirutab kae vee kohale /Armastus on tugev nagu elu /Kui sa lahed labi vee/ kannab sind laine/ Kui sa kaid tules /sa ei haihtu ja leek ei korveta sind/ Arm ja arm/ arm ja arm/ kohiseb elu”, lk5. Ingel Taela luulekogu peegeldab rannikualade maastikke, merd ning sedagi, mis on olnud, elab praegu ja kestab tulevikus. Polvnedes Saaremaa Rahuste looduskaitsealalt Sorve poolsaarel, kus laiuvad meie paremini sailinud rannaniidud, on ta sundinud ja kasvanud neisse maastikesse ka olemuslikult. |