| Aastavanune laps satub uksinda voorale planeedile. Kuid jaab sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist – ta oskab asju, mida inimesed ei oska, kaitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.Sedapuhku pole Strugatskitel koige tahtsamaks mitte uhiskond, vaid eelkoige inimene. On tore, kui inimene motleb teaduslikele avastustele ja inimkonna tulevikule ja voitleb selle eest – aga kui panna sinna korvale uks rikutud lapsepolv? Kumb on tahtsam?Tsitaat teosest: «Juba viiskummend tuhat aastat uritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole voimalik iseennast juukseidpidi ules tosta. Tarvis on ennast korvalt vaadata, vooraste, taiesti vooraste silmadega…» Just seda teevad siin ka Strugatskid – vaatavad inimest vooraste silmadega. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.