| USA Neitsisaarte episkopaalkiriku ulemdiakon Henry St. Clair Whitehead (1882–1932) on M. R. Jamesi ja H. P. Lovecrafti korval uks tahtsamaid 20. sajandi alguse ouduskirjanikke. Just tema lisas zanri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja noidusliku miljoo, Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo, zombid jmt. Ouduskirjanduse spetsialist Silver Sara on nende kaante vahele valja valinud kumme Whiteheadi koige eriskummalisemat ning oovatekitavamat jutustust ja luhijuttu, milles kohtame tillukesi saatanlikke olendeid-inimkasvajaid, mustanahaliste kummalisi usutalitusi ja -kombeid, vanale meremaalile vangistatud piinlevat piraati, neegernoia kaest kohutava needuse kaela saavat orjalaeva kaptenit, aga naiteks ka Uus-Inglismaa taiesti lovecraftilikus kolkakulas lapsi roovivaid guule. Whiteheadi moju moodsale oudusele on raske ule hinnata, kuid erinevalt nii paljudest jaljendustest ja tootlustest, kirjeldas ta Kariibi mere saarte folkloori ja voodoo-praktikaid, mida oli pohjalikult tundma oppinud, suure respekti ja moistmisega, justkui oleks see midagi, mis voib pariseltki tema kristliku maailma korval eksisteerida. Kirjaniku tekstides just nii ongi: Laane-India saarte koloniaalkultuuri, harrastemajade ja kirikute anglikaani, katoliku ja luterliku maailma korval eksisteerib nende saarte polismetsades ja dzunglite sudames hoopis teistsugune, Laane-Aafrikast parit kultuur ja religioon oma oovastavate ja joledate kommetega, millest valgel mehel oleks targem eemale hoida. Uks on igatahes kindel – Henry S. Whiteheadist osavamat miljoomeistrit ning autentse Laane-India atmosfaari edasiandjat on voimatu leida. |