| Oieti on siin mitu ajalugu. On toikade ajalugu – juhi, soja ja voitude lugu. Vallutuste ja vagivalla lugu. Ent see on vaid raam; keskmes on teine, salajasem ja suurem ajalugu – inimese ihade, tungide ja unistuste lugu. Hirmu, armu, ilu ja kaemuse lugu. See, mis jatkub ka sajandeid hiljem, kui toigaloo kangelased ammuilma on kadunud; see salajasem lugu kestab siinsamas ja tana, kui me igapaevas taas kirjutatakse vallutustest ja vagivallast, voorastest meie keskel voi piiri taga. Vaadates voorasse ajaloos, jutustab Nikolai Baturin seda inimlikult tuntavamaks meis enestes, praegu ja homme. |