| „1980ndatel olen Rapla tudruk, keda on hakanud huvitama paleontoloogia. Eelajalooliste isendite uurimine taidab mingil maaral musti auke, kus voinuksid olla mu juured. Porgandipeenras tuhnides leian karvase ninasarviku loualuu ning Rapla kirikaiast marke seal kunagi maletsenud mammuti- ja urgveisekarjast.Vanaisa eest pean varjama oktoobrilapse marki, koolis aga ei tohi iitsatadagi, mida koike kodus loetakse ja raagitakse. Olen kooli ja kodu vahel nagu jaasse kulmuv pardipoeg, kes proovib viimast vaba veesoori enda umber lahti hoida. Aga ajastud vahetuvad akki nii suure hooga, et kui poleks harjumust vana paevaraamatut pidada, voiks arvata, et on moodunud mitu elu. Akki leian ennast hoopis uhest teisest Eesti vaikelinnast, Viljandist, vaatan kargpere emana jarvepeeglisse ja naen taiesti teistsugust aega ja iseennast.”Kristiina Ehini sulest on emakeeles varem ilmunud kuus luule- ning kolm proosakogu. Tema looming on palvinud nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi preemiaid. „Paleontoloogi paevaraamat” raagib autori lapsepolvest, kooli- ja noorusajast Raplas kirjanikest vanemate peres. Raamat koosneb isiklikku laadi malupiltidest, kuid pereparimuse kaudu ulatub autor ka oma sunnieelsesse aega. Eelajalugu, lahiminevik ja olevik poimuvad kokku uheks kirevaks tervikuks, taiendades „Aja loo” sarja veel uhe labitunnetatud loo vorra. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.