| Pole lihtne armastada linna, mis sind esialgu eirab ja hiljem ahvardab sulle kaela kukkuda. Aga kas selleks, et uhest linnast kirjutada, pean ma teda tingimata armastama? Motlesin selle ule pikalt ja joudsin jareldusele: ei pea.Hetkest, kui loobusin kohustusest Tokyot armastada, hakkasin ma selle linna kaekaigu vastu huvi tundma. Tagasihoidlik huvi kasvas aja jooksul sumpaatiaks ja edasi juba leebeks kiindumuseks. Pidasin end ikka suureks unistajaks, aga ka oma koige lennukamates fantaasiates ei kujutlenud ma, et ulja naljana ette voetud projekt „Jaapani poiss aastaks“ lopeb abiellumisega samurai suguvosasse.Nahtamatu on see piir unistuste ja toeluse vahel. Millal saab fantaasiast tegelikkus, voorast inimesest oma, kaugest kultuurist kodu? Millisel hetkel saab lapsest taiskasvanu? Raske on margata, millal ma nendest piiridest ule astusin voi kas ikka astusin.Maarja Yano |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.