Скачать книгу - Minu Bulgaaria. Magusad tomatid ja hapud viinamarjad


Maandun lennukiga oises Sofias uheskoos sober Askoga. On 2005. aasta 25. september. Lohistame oma kohvrid vanast vasinud terminalist valja ja kohtume kamraad Parlaga.Lammatav soojus tervitab uksel ja sunnib joped kotisangade vahele. Miski ei viita sellele, et viis aastat hiljem maksan siin riigis 60 inimesele palka ja olen bulgaarlastega suureks sobraks saanud.Akki tundume endale hirmus targad. Me ju teame tapselt, mis siin riigis jargmistel aastatel juhtuma hakkab. Kohe-kohe saabub siia Euroopa Liit, koik saavad rikkamaks, korruptsioon ja kuritegevus kaovad, inimesed saavad kultuurseks, sportlikuks ja ausaks. On selge, et just nuud ja just siin tuleb midagi ette votta. Ettevotte alustamine on usna romantiline periood. Koduigatsus tekib parast kolme kuud. Suur stardierutus ja seiklusjanu kaob loplikult alles teisel aastal. Uue ettevotte romantika saab mooda kolmandal-neljandal aastal. Uhkustunne kaima saadud ettevotte ule ei kao kunagi.Nii nagu kogu Bulgaaria on tais vastuolusid, erinevad ka eestlaste malestused. Uhele eestlasele on see sooja rannaliiva, puuviljakompottide ja magusate tomatite, teisele aga valede, raha kaotamise ja hapude viinamarjade maa.Janek Balonski