| See on lugu lastest, kes kistakse ajaloo poordelisel hetkel elu hammasrataste vahele. Kaib Teine maailmasoda. Sadakond eesti last evakueeritakse Venemaale. Aeg on heidutav, aateline, surmatoov, kuritegelik, aga neile lihtsalt lapsepolv.Sattusin raamatu tegelastega kokku ajal, mil rahvas laulis oistel laulupidudel, maa oli vabadusihast tiine, meedia kees poliitikast. Kuues meel utles, et sellest inimlaste peal labiviidud ebatavalisest eksperimendist ei saa mooda minna. Salvestasin ja panin kirja, mis sest, et tol hetkel tundus lugu mulle endalegi minevik, mil juba hall habe suus. Aeg polnud veel kups meenutusteks. Kas neid lapsi paasteti voi represseeriti, opetati voi loputati, keelitati voi sunniti? Ja samas on loos kuhjaga koomikat. Ilma huumorita oleks juhtunut voimatu seedida.Siin on kirjas toestisundinud episoodid. Tegelaste jutustusi on tihendatud, nimesid muudetud. Loo igas tegelases voib olla midagi mitme reaalse isiku saatusest.Voiksin kujutleda ennast kirjanikuks. Aga seda ma ei ole. Saan esitada vaid ajakirjaniku fiktsiooni, vaadata suuri sundmusi tavaliste inimeste seisukohast. |