| Uhel kulmal veebruarikuu ohtupoolikul arvutist lohesurfipilte vaadates tegin maailma koige ebaratsionaalsema otsuse: minust saab lohesurfar! Parast esimest vapustavat soidukogemust keerlesid koik mu motted vaid surfamise umber.Kuna Eesti suvi on uurike, lendasin surfiaega pikendama Filipiinidele. Nautisin ooelu pealinnas Manilas, elasin vulkaanijalamil kohalikus kogukonnas, oppisin djembe-mangu ja osalesin draakonipaise paadiga voistlustel. Leidsin Filipiinidelt taieliku lohesurfarite paradiisi. Adrenaliin on ulepurjestuses ja maatuulega soites pohjas mis pohjas.Elul oli mulle varuks veel uks kannapoore: endalegi ootamatult loovutasin oma sudame kohalikule noormehele ning sundis imearmsate pruunide mandlikujuliste silmadega plikatirts. Paraku jai meie pisikese eesti-filipiini segaperekonna elu aga burokraatia masinavargi hammasrataste vahele…Kristi Dela China |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.