| Ma elan Portugalis vaga tagasihoidlikku elu, kuid see tahendab vabadust. Mul on kodu ulikaunis ja luguderikkas Lissabonis, mis ullatab mind igal sammul ka kaheksandal siin veedetud aastal. Ma teenin oma igapaevast leiba sellega, mis mulle koige rohkem meeldib – opetan lastele filmi ja muusikat.Arusaamine, et olen siin onnelik, ei saabunud suurejoonelise joovastuse, vaid tasase ja veidi argliku nendinguna. Peale koige ilusa on see tahendanud ka naguripaevi, pisaraid, uksindust ja tohutut hirmude uletamist. Olen otsinud valgeid joule Portugali magedest, olnud seotud nii massiturismi kui okokogukondadega, tootanud vabatahtlikuna Assoori saarte taludes ning praeguseks leidnud oma koha kino-, muusika- ja kultuurimaailmas.Liuglen siinse tunnetusliku tasandiga uhes rutmis. Mu sudame on voitnud portugallaste ja paikese soojus, kulalislahkus, ligimesearmastus ja mangulust. Vaimumaailm, mis vaartustab inimesi ja nendega veedetud aega. Hea toit, silmailu ja poeesia igas hetkes. Siin tunnen ennast nagu kodus. |