| Oigupoolest peakski alustama vist sellest, et belglast kui rahvust pole uldse olemas, kirjutab Hanna Miller oma arvukate fotode ja veel arvukamate lobusate igapaevaelu seikadega teejuhis Belgia kultuuri, arhitektuuri, ajalukku, tanapaeva ja kooki. Kull on aga olemas Belgia Kuningriigi kodanikud, keda nimetatakse belglasteks. Pole olemas ka belgia keelt, vahemalt korrek- tses lingvistilises tahenduses mitte. Kull aga on vaieldamatult olemas kodumaa-armastus ning vahemalt osal elanikkonnast tugev soov sailitada status quo ?d ehk siis Belgia Kuningriiki selle praegusel kujul. Umbes kakskummend aastat tagasi esmakordselt Brusselisse sattudes jattis see linn mulle veidra mulje. Otse kesklinnas vois naha raamas ja lagunevaid fassaade, mahajaetud maju, katkisi aknaid. See koik oli kuidagi surrealistlik ja kohati tekkis tunne nagu oleks siin soda alles „eile loppenud“. See tunne tuleb vahel tagasi veel tanagi, vaatamata moodsale Brusseli Eurokvartalile, kus ehitus ja remont vist kunagi ei loppe. Ometi jaab kripeldama tunne, et sel maal on pakkuda rohkem kui naitab tanavapilt ja poliitikauudised, on oma peidus pool… On belglaste endi elu, mida tahaks naha ja kogeda, veidigi tundma saada, olgu voi riivamisi. See valismaalaste igipoline soov mistahes maal… Ning siis see voimalus avanes – ja avaneb koigile. Hanna Miller on hetkel Belgias elav eestlannast reisikirjanik ja – ajakirjanik, tanu kelle viimastel aastatel ilmunud kumnete ajakirjaar- tiklite on Belgia eestlastele tuttav mitte ainult labi Euroopa Parlamen- di ja poliitikute tegemiste. Varem on Hanna Millerilt ilmunud raamat “Viini fassaadide taga. Autoga Austrias”. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.