![]() | Omaparane luulekogu, inspireeritud Onne tanava Alma ja tema austaja Einari loost.“Teemade valik on siin laialdane alates armust, valust, motisklustest ja loppedes filosoofilise koikemoistvusega. Tahelepanuvaarsed on tema [Einar Karmiku] tahelepanekud onne, viimse armastuse, saabunud eluohtu roomude kohta jne. Eriti muljetavaldavad on tema melanhoolsed passaazid onneihalusest ja onnetanavalt leitu suhtes. Nagu ta ise uhel nukrushetkel allakirjutanule tunnistas – kui juba Petrarcal oli Laura, miks siis temal, Einaril, ei voi muusaks olla Onne tanava Alma,” kirjutab Ago-Endrik Kerge lembesalmiku saatesonas. |