![]() | Meie selja taha on jaanud meeletu XX sajand. Sajand, mis algas Belle Epoque’iga ja juhtis meid labi kahe maailmasoja ouduste, totalitarismi massimorvade ja poolesajandise kulma soja aatomi- ja arvutiajastusse. Sajand, mis algas auru, uksikute autode, esimeste elektrilampide ja unistusega lendamisest. Sajand, mis tegelikult toi meid primitiivsest mullas sonkimisest raniajastusse – virtuaalreaalsuse, ulemaailmsete vorkude, geenitehnoloogiate ja geostatsionaarsete satelliitide ajastusse. Mis saab edasi? Kas me suudame samas tempos edasi minna voi ootab meid tagasilangus, sest fossiilne kutus, see tagastamatu hiigellaen, mille baasil on sundinud ja kasvanud tanane tsivilisatsioon, hakkab otsa loppema? Kuu Ordu on uks voimalik vastus… kuigi see eeldaks midagi, mis umberringi vaadates ilmvoimatu tundub – terve moistuse voitu. Kuu Ordu jatkab sealt, kus meil naib koik pooleli jaavat – koige kiuste lahevad nad Kuule, viivad seal labi hulga ohtlikke katseid ja saavutavad ulekaalu aatomitehnoloogiates. Monda aega talutakse seda rahulikult, sest esiteks on neid kaputais ja teiseks saavad koik sellest kasu. Kuid tasapisi hiilib suurriikidele kohale todemus, et Kuu Ordu ei ole enam pateetiline protest. Et nad on kosmose energiakulluses kosunud ja muutunud ohtlikuks. Kuu Ordu saab sellest ise ka suureparaselt aru ja on omaltki poolt valmistunud – sojaks. Ja 2061. aasta sugisel see algabki. |