| Kas inimene saab olla liiga kohal? Paris lopp-peatuses ja -punktis? Kohe nii kohal, et enam ei kiusa ukski uudishimu ega igatsus? Pistad varbad sooja merre ja oled onnelik. Keha tunneb, et ilus on olla. Eks on pikk maa tuldud ka, et kohale jouda. Monacosse. „Kas kobe steik sobib?” kusib minu Prantsuse Sober restoranis. Noogutan. Kui kelner taldriku imepisikese lihatukiga mu ette asetab, motlen, et see riik on ikka tilluke kull ja nende moistes kobe lihatukk on eestlase arusaamade jargi suisa mikroskoopiline. Sober vaatab mind ootusarevalt, nagu vaadatakse inimest, kellele on just avatud uks puhamusse. Laual on lihamaailma tipp: Jaapanis ollega joodetud ja sakega masseeritud veise lihast Kobe steik. Noukogude Liidus oli iga piiripunkt vabasse maailma kui uks puhamusse. Tolle ukse taga, oma arvatavas lopp-punktis avastasid aga usna tihti, et oled joudnud valesse kohta voi vale inimesega. See iseendas reisimise raamat pakub motisklusi, elamusi ning malestusi, mille taustaks on autori lapsepolvest parit unistus printsist. Ja kaugest maast Monacost. Ka leiavad siit teeviitu Monacos uitajad voi uitamisest unistajad. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.