| „Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lahiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub labi kolme aastakumne, mille sisse jaab Eesti Vabariigi esimese perioodi lopp, Teine ilmasoda ning servapidi sulav ja stagneeruv Noukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis kasitleb uldisemalt inimese ja voimu suhteid, vaatleb voimuga kohanemist ja kohanematust, raagib maskidest, mida inimesed on voimelised voi voimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge voi muutuda ise hammasrattaks? Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, raagib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et monikord on need kaks uks ja sama.
|