| Jon Steele’i sojareportaazi klassikaks saanud autobiograafiline teos „Sojasoltlane“ viib lugeja Gruusia kodusotta, Noukogude Liidu langemise aegsesse Moskvasse, keset Ruanda genotsiidi ja soda Bosnias 1993.–1994. aastal. Raamat on uhtaegu pihtimus ja arutlus kriisikollete teleoperaatori too paradoksidest. Peituda kaamera taha ja filmida, selle asemel et appi minna, uskudes samas, et ainus, mis voib aidata, on suutult hukkunud inimeste loo jutustamine maailmale. Samas teadmine, et pildid ununevad kergesti ja kahjuks ei saa teleekraanid verd joosta. Teadmine, et viimane asi, mida nagi snaipri poolt korri tulistatud vaike tudruk Sarajevo tanaval, oli tema enese suremise peegeldus talle nakku suunatud kaamera objektiivil. Tunne, et koike seda jaadvustanuna ei saa enam kuuluda normaalsesse ellu, et ainus toeline elu ongi surma piiril, kui sojamoll narkootikumina verre valgub, voi ainus kodu korvetavatel Aafrika lagendikel koos 50 000 kooleraepideemiasse sureva sojapogenikuga. |