| “Kirikuehitajad” on sojaeelse tuntud arimehe Oskar Lovi (1892–1977) ajaloolise triloogia kolmas raamat, mis ilmus esimest korda 1970. aastal Kanadas varjunime Jaan Jarvalane all. Triloogia esimese osa “Veretasu” ja teise osa “Risti tahe all” kordustrukid on ilmunud uhiste kaante vahel samuti kirjastuses Varrak 2014. aastal. Romaani tegevus algab 1230. aastal, kui peategelane, Virumaa Avispea kula taluperenaine Linda saab suure ullatuse osaliseks. Tema kumme aastat tagasi Revala all lahingus taanlastega surnuks arvatud mees Onnemeel jouab ootamatult koos mone teise malevlasega koju vangipolvest galeeridel. Linda on aga vahepeal astunud kristlikku abiellu oma noorpolve armastatu Vottelega ja neile on sundinud mitu last. Kuidas edasi elada? Kas kehtima jaab esimene abielu, mis solmiti hiieplatsil, kus kula noid selle kinnitas manalaste juuresolekul ning esivanemate onnistusel, voi parast ristiusu vastuvotmist Riiast tulnud preestrite poolt solmitud abielu? Autor raagibki meile Avispea kula elanike elust mitme jargmise aasta valtel – alalisest murest loivude tasumise parast taanlaste foogtile, leivanappusest ja naljahadast ikalduste aastatel, meeste jagelemisest talumaade parast, kadedusest ja kavalusest, tapmiskavatsustest ja foogti salaparasest morvast, salaja hiiel kaimisest, aga ka kiriku ehitamise plaanidest, et paaseks seal oma palvetega Jumalale lahemale, pikkadest vaidlustest ja kohklustest, enne kui toesti uks kirik kerkib Jarvamaale – Jarva-Johannese kirik, mida rahvas hiljem hakkas kutsuma Jarva-Jaani kirikuks, ja teine Virumaale Ebavere mae alla. Linda, ristitud nimega Maarja, oli selle kiriku motte algataja ja tema malestuseks nimetatakse kirik Vaike-Maarja kirikuks. Autori soov on kirjutades olnud, et tema romaanid oleksid “vaikeseks malestusmargiks meie esivanematele kaugeist ununenud paevist” ja tunnistuseks oma rahva voitlusvaimust ja pusimajaamisest ajaloo keerdkaikudes. 344 lk
|
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.