| Tahate kuulda sadistianekdooti? Lastekirjanik laheb lugejategakohtuma ja kuulutab: „Kirjutasin uue raamatu – matemaatikaulesannetekogumiku.” Kullap teeks see sama valja, kui tuua sunnipaevatordi asemellauale potitais putru. Kuid ausalt oeldes pole kaesolev raamat just parisoige ulesannete kogumik.Opetajatele. Ei, ei – ulesanded on siin paris oiged. Teisele, kolmandaleja neljandale klassile. Neil koigil on lahendus ja need aitavad kinnistadavastavas klassis labivoetud materjali. Ent „Ulesannete kogumiku”pohisihiks pole materjali kinnistamine; samuti pole neil ulesannetel midagiuhist sellega, mida nimetatakse „huvitavaks matemaatikaks”. Need ulesandedon hoopis neile, kes matemaatikat ei salli ning peavad ulesannete lahendamistnuriks ja tuutuks tegevuseks. Las nad siis loovad selles kahtlema!Opilastele. Kallid lapsed, sellele raamatule on meelega pandud pealkiri„Ulesannete kogumik”, et seda saaks pingi alla peitmata matemaatikatunnislugeda. Aga kui opetajad pahandama hakkavad, oelge neile: „Meie ei teamidagi, haridusministeeriumi luba on olemas.” |