![]() | „Lopetage see koige eest hoolitsemine. Okei, toit, raha, peavari ja puhas pesu on ikka vajalikud, aga me puuame iseseisvaks saada. Oleme suured, koledad ja karvased ning meil on oma elu, mis ka teid uksjagu mojutab. Me ainult kasvame ja kaime narvidele. Kunagi tegite ju ise samamoodi. ME EI SAA MIDAGI PARATA, ET TE MEID EI MOISTA!“ Teismeliste maailma tunneme rohkem murelike vanemate, ulekoormatud opetajate voi pereterapeutide vaatenurgast. 15-aastane Paul Buhre on Berliini koolipoiss. Oma esimeses, ohtrat tahelepanu palvinud raamatus kirjeldab ta varvikalt ja arukalt, millest noored motlevad ja mida nad teevad, kui vanemaid juures ei ole. Selle raamatuga avaneb voimalus naha teismelise pilgu labi, mis talle ja tema polvkonnale korda laheb. Autor raagib arvutimangudest, pesumoest, pornost, kanepist ja alkoholist, tudrukute hilpudest, opilasvahetusest, internetiajastu armastusest ja hetkedest, kui koik kasvab ule pea. Ja vanematest, kes tahavad alati parimat, kuid saavutavad enamasti risti vastupidist.
|