| „Tanks, et mu elu paastsite!“ sonas janes end pusti ajades ning hakkas oma kohevat kasukat prahist puhtaks kloppima. „Kuigi – pole just eriti meeldiv, kui sind korvust tostetakse!“ „Vabandust,“ sonas Kirk kohmetunult. „Ma uritasin antud olukorras teha parimat, mis sain.“ „Pole hullu – saan aru! Millegiparast arvavad inimesed, et kui sul on pikad korvad, tuleb sind just nendest tosta!“ Ning sujuva elegantse liigutusega tombas ta oma korvad sirgeks. „Kas sa oskad raakida?“ oli Jurgen ullatunud. „Loomulikult!“ vastas janes veidi nipsakalt. „Ei tea, kuidas ma muidu Lihavottejanes saaksin olla ja ullatusmune laiali vedada, kui ma ei oskaks kusida, kuhu aadressile need viia?“ jatkas ta enda karvasest kasukast risu valjanoppimist. Teine lugu raagib Ulakorruse laste kohtumisest toelise Lihavottejanesega.Pikemalt loe ise Ulakorruse laste teisest loost.Raamat on koos AUDIOVERSIOONIGA, et lapsed saaksid lisaks lugemisele, juttu ka kuulata. |