| Anders taob raskele metalluksele ja huuab, aga peaarst ei tee lahti. Patsiendi poole poordudes komab Andersi peas pulss. Jurek Walter istub endiselt porandal, pilgutab paar korda tema poole silmi ja hakkab end siis pusti ajama. „See on vale,” utleb Jurek nii, et louale pritsib verd. „Nad utlevad, et ma olen koletis, aga mina olen ainult inimene …”
Raamatu sundmustik areneb peamiselt talvises ja lumises Rootsis, kuid jouab ka endise Noukogude Liidu aladele. Mooda raudteed astub jaises oos segaduses ja raskelt vigastatud luukerena kohn noormees. Peagi selgub, et ta on uks aastaid tagasi kaduma lainud lastest. Kuid kus ta oli, kes veel sinna jai ja kes neid kinni hoidis? Psuhhiaatriahaiglas on juba kolmteist aastat isolaatoris erireziimiga sundravil sarimorvar, kellega personalil, patsientidel ja teistel on keelatud raakida, sest hirmuarataval kombel on temaga kasvoi natuke suhelnud inimesed end parast tapnud voi teistele halba teinud. Uhtlasi tundub, et mees on korraga mitme koha peal ja tegutseb edasi… Uurija Joona Linnat seovad juhtumiga isiklikud aarmiselt valusad ja julmad malestused.
Lars Kepleri pseudonuumi taga on abielupaar Alexander ja Coelo Anhdoril, kes eraldi olid edukad kirjanikud juba ennegi. Nuud on nad koos puhendunud kriminaalromaanide sarjale, mille peategelaseks on sabruliste blondide juustega sportlik, jonnakas ja julge soomerootslasest politseinik Joona Linna. Kirjanike pseudonuumi esimene pool on voetud Stieg Larssoni ja teine pool Saksa teadusemehe Johannes Kepleri (1571-1630) auks. Lars Kepleri raamatuid on tolgitud 37 keelde ja „Uneliivamees on olnud lugejate eelistuste tipus uheksas riigis.
|