| Varise, armas lugeja – uksed avab surnud tudrukute klubi! Tere tulemast onnetu lopuga muinasjuttude maailma! Varu taskuratte, et puhkida hirmuhigi! Jajah, varu taskuratte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad paasevad lahinal voolama… Neil plikadel juba on, millest raakida. Nad teevad seda uhtaegu tundekullase helluse ja julma otsekohesusega. Nendes lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verd tarretav elutruudus, sudant pitsitav ang ja vabastav naer, ornus ja rovedus, suutu alandlikkus ja vaaramatult voigas kattemaks. Lugude autor on Gudule, kodanikunimega Anne Duguel, lennuka kujutlusvoimega daam, kes on avaldanud ule kahesaja raamatu nii lastele, noortele kui ka taiskasvanutele. Ta sundis Brusselis 1945. aastal. Pere ainsa lapsena arenes Anne’is juba oige varakult valja poorane lugemis- ja kirjutamishimu. Parast kunstiopinguid Belgias veetis ta viis aastat ajakirjanikuna Lahis-Idas ning jatkas sama tood mitme Prantsuse ajalehe-ajakirja juures. Tema esimene raamat ilmus 1987. aastal ja sestsaadik pole Gudule ilukirjandust jatnud. Esimestest teostest alates on teda saatnud suur lugejamenu ning tema looming on palvinud rohkesti auhindu. Poolrealistliku, poolfantastilisena on see sihtgrupist soltumata usna uhetaoline. Lasteraamatud on muidugi iseasi, kuid piir Gudule’i “noortekate” ja taiskasvanutele moeldud tekstide vahel pole kuigi range. Kui miski viimaseid esimestest eristab, siis vahest poeetilisem keelekasutus ja rohutatud erootilisus. 2008. aastal ilmunud kogumik koondab Gudule’i luhiromaanide paremikku. |