| See on lugu noukogudeaegsest suhtumisest puuetega lastesse ning lastekodulapse elluastumisest aastatuhandevahetuse Eestis. Janek Muru, praegu ajakirja Vaimupuu peatoimetaja, on mitmeid kordi astunud ules ajakirjanduses, temast on tehtud dokumentaalfilm ja telesaade. „Pimedusest valja“ on esimene pohjalikum sissevaade tema lapsepolve ja noorusaega. Janek sundis 1978. aastal liikumispuudega. Ema loobus temast kohe parast sunnitust ning Janek elas esimesed eluaastad Tallinna Lastekodus. Kuueaastaselt suunati ta Imastu lastekodusse. See oli koht, kuhu puuetega lapsed sona otseses mottes surema saadeti – noukogude inimesed pidid olema ju terved, tublid ja voimekad. Kumme aastat unerohtu, hullusarki ja sanitaride terrorit ei suutnud Janekit murda. Ta on esimene, kes Imastu „lamajate“ ruhmast omal kael, heade inimeste abil ja tanu onnelikele juhustele valja paases ning iseseisvalt elama hakkas. Iseseisev elu pole aga meelakkumine. Kuidas hakkama saada? Keda usaldada? Kuidas „halbu“ sopru ara tunda? – Janeki lugu pakub motlemisainet igauhele. Hoolimata karmidest teemadest on see optimistlik ja ilusa lopuga lugu sellest, et oma unistusi jargides ei tohi kunagi alla anda. Alati peab edasi minema ja endasse uskuma, valja murdma pimedusest nii enda umber kui enda sees. Janek Muru loo on kirja pannud Kerttu Rakke. Fotod on parit erakogudest ja Eesti Rahvusringhaalingu arhiivist. Kaanefoto autor on Kaupo Kikkas. Kerttu Rakke on Eesti kirjanik, kes muuhulgas avaldanud ule 10 raamatu. Viimane neist, „Seitse aastat seebiselt“, ilmus viis aastat tagasi. |