| Surelikkus tahendab seda, et peame leppima oma bioloogilise kaduvusega – piirangutega, mille geenid, rakud, lihased ja luud meile kehtestavad. Meditsiiniteadus on andnud meile markimisvaarseid oskusi neile piirangutele vastu astuda. Aga ma ei oleks kunagi osanud oodata, et minu koige tahendusrikkamateks kogemusteks arstina – ja tegelikult ka inimesena – kujunevad need hetked, kus aitan haigetel selgusele jouda, mida meditsiin suudab ja mida ei suuda,” kirjutab kirurg Atul Gawande, kes raamatus „Surelikkus” keskendubki peamiselt alljargnevatele kusimustele. Millal ja kuidas ravida ning millal oleks oigem niinimetatud agressiivne ravimine lopetada ja keskenduda lihtsalt sumptomite leevendamisele?Kuidas aidata neid vanu inimesi, kelle hadad ja vaevused on kuhjunud, kes ei suuda enam uksinda omaette elada? Kas panna nad hooldekodusse voi leida kogu uhiskonnaga koos voimalusi, kuidas abistada neid kodus?Millises seisus on meie hooldekodud ja millistest pohimotetest lahtub hooldekodude too? Kas esikohal on meditsiinilised naitajad voi arvestame me ka iga inimese eriparaseid soove?Kas poleks inimese heaolu seisukohast oigem otsida alternatiivseid hooldusvariante nagu naiteks hospiitsid voi hospiitsiodede teenuste pakkumine inimestele kodus?Milline on inimese enda, tema pere ja milline arstide ja kogu meditsiinisusteemi vastutus? Kuidas pakkuda voimalikult head ravi, aga valtida olukorda, et uha enam inimesi lahkub meie hulgast meditsiiniaparaatide kulge aheldatuna, joudmata elule joont alla tommata ja lahedastega rahulikult huvasti jatta?Dr Gawande arutleb nende kusimuste ule suure empaatia ja kaastundega oma patsientide vastu ning tundes uhtlasi peensusteni meditsiinisusteemi voimalusi, puuab leida lahendusi, kuidas jouda selleni, et surmahaigust podevate patsientide – voi lihtsalt mitut haigust podevate vanade inimeste – viimased eluaastad ja elukuud oleksid elamisvaarsed." |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.