| Kolmas maailmasoda on inimkonna maamunalt puhkinud. Planeet on tuhjaks jaanud. Suurlinnadest on saanud ahervaremed. Raudteed roostetavad. Satelliidid tolknevad uksildaselt orbiidil. Raadio vaikib koikidel sagedustel. Ellu on jaanud ainult need, kes joudsid hairesignaale kuuldes pageda Moskva metroosse. Seal, kumnete meetrite sugavusel, jaamades ja tunnelites, puuavad inimesed ara oodata maailmalopu moodumist. Seal on nad loonud endale uue pisikese tsivilisatsiooni. Nad klammerduvad koigest joust elu kulge ja keelduvad alla andmast. Nad unistavad sellest, et lahevad ules tagasi – millalgi kui radiatsioonifoon langeb. Nad ei kaota lootust leida teised ellujaanud… Romaanis „Metro 2035” jatkub Artjomi lugu, mis sai alguse juba kultusromaanis „Metro 2033”. Kuid seda lugu voib lugeda ka taiesti eraldiseisva raamatuna ja just siit alustada tutvumist saagaga, mis on vallutanud Venemaa ja kogu maailma. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.