| See juhtub mitme sajandi parast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetombeni on jaanud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja moned sobrad. Ta veedab oma paevi mangides, suues ja magades. Ta on taiesti normaalne inimene. Samasugune kui koik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi valjakannatamatut. Paljud loovad kaega, ent Niko ootab, teadmata tapselt mida. Koik muutub, kui ta naeb sajanditevanust filmi „Terminaator 2”, mille painajalik nagemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu moodunud lugude kangelased. Ent uued labielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise aarele. Kui Niko kohtab Verat, naib talle, et on viimaks leidnud tahenduse ja onne. Aga see on koigest lopu algus. Meie koigi jaoks.„Viimased tuhat aastat” on stsenarist Andris Feldmanise debuutromaan. 200 lk |