| Ruutel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kumneid tagasi. Monigi tahtnuks Ruutli korvaldada – vahemasti voimult. Selle onnestumisel oli aga pettunuid kordades rohkem. Eesti rahvas hindas Arnold Ruutlit teistest poliitikutest enam nii ulemnoukogu esimehe kui vabariigi presidendina. Tema elu holmab ja peegeldab peaaegu tervet sajandit Eesti ajaloost koigi selle tumedate ja helgete aegadega. Ruutel on elanud truu ja tookana mitte ainult koos oma rahvaga, vaid ka oma teadlasest abikaasaga. Sundinud 10. mail 1928 Saaremaal, alustas Arnold Ruutel seal ka oma pollumajandusega seotud karjaari, mis jatkus Tartus sovhoosidirektori ja pollumajandusakadeemia rektorina. Tema korge maine rahva silmis ja rahvusvaheline tuntus pohineb 16. novembril 1988 vastuvoetud suveraansusdeklaratsioonil ja selle kaitsmisest alanud konfliktil Moskvaga, millest algas NSV Liidu lagunemine. Eesti kiirel arengul parast iseseisvuse taastamist oli oma sotsiaalne hind. Uhiskond polariseerus edukuse alusel ning lohe „esimese ja teise Eesti“ vahel karises kriitiliseks. Vabariigi presidendina oli Arnold Ruutli missioon uletada lohe ja hoida kestliku arengu kurssi. Kuid toetust ja aega jai tal napiks… Paljudel on temast oma lugu raakida, ta on pikki aastaid elanud meie seas ja silme all ning seeparast tundub, et teame Ruutlist koike. Aga kas ikka teame? Raamat avab tema eluga seotud sundmuste pohjusi ja tagamaid. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.