| Ma olin alati minekuvalmis. Ajasin mingi seletamatu „paris elu“ jalgi nagu verekoer. See jaht viis mind peale keskkooli loppu Louna-Aafrika vabariiki. Hakkasin Kaplinna ulikoolis biokeemiat ja hiina keelt oppima ning asusin oma arust maailma malaaria kaest paastma. Viis aastat hiljem oli elu, mida ma enda meelest jahtisin, hoopis minu kinni puudnud…Ma elasin riigis, kus must ja valge ei tee kokku halli, kus rass teeb inimese eest otsuseid, kus ei jagu elektrit ega vett ja kus president pole koolis kainud. Ma elasin kohas, kus kohtuvad India ja Atlandi ookean, rikkus ja puruvaesus ning kus minevik ja tulevik veavad vasimatult vagikaigast.Louna-Aafrika on mind lainetega rannale loopinud ja siis tagasi hoovusesse kiskunud. Ta on nagu elujanus nooruk, kes kahetseb teismeeas tehtud ulakusi ja peidab habiga oma diskrimineerivaid tatoveeringuid. Ta on metsikult ilus ja vaba, tal on meeletult palju pakkuda, aga tal on ka oma varjukuljed. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.