![]() | „Tukastame hommikuni,” utleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu korval. Kui sind muidugi ei hairi, et ma norskan.”Ent nad uinuvad pariselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspuksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist puksirihm. Rebeka tajub, et ta haal kolab pimedas toas veidralt kumedana.„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”„Sa oledki must kumme aastat vanem.”„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu pariselt tahtma.”„Jah, sul on oigus. Taiesti. A’ mis klassi sa lopetad?”„Uheksanda.”Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jalestab kooli, tuiab vabal ajal sobrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tosi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast katte oopaevaringselt ning tutvusi solmitakse trollipeatuses.„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debuutromaan. See on kohustuslik raamat tanastele tudrukutele, aga ka koige neile, kelle tutarlapseiga jai poorastesse uheksakumnendatesse. |