| Ulmekirjanduse sunni- ja arengulugu on sama ponev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse dzunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi mustiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nagev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil pohjusega armastatud ulmekirjanikud – koik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud volumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini. Raul Sulbi (1977) on lopetanud Hugo Treffneri Gumnaasiumi, oppinud Tartu Ulikoolis ajalugu ning tootanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeuhingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal kaima lukata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker valjaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Taheaeg, Hirmu ja ouduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kumneid Eesti ja valismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooulevaate «Troonide mang: Rooside sojad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016). |