| Parast ebatavaliselt luhikest konklaavi valiti 2013. aastal Rooma-Katoliku Kiriku uueks paavstiks jesuiidist kardinal Jorge Mario Bergoglio, kes Assisi Puha Franciscuse jargi vottis endale nime, mida seni polnud kandnud veel ukski paavst. Tema paavstiks valimine oli mitmes mottes erakordne, paljude meelest isegi revolutsiooniline. Mitte uksnes seeparast, et Argentinas sundinud Itaalia immigrantide pojana on ta esimene Uuest Maailmast parit paavst, vaid ebatavaline on ka tema isiksus ja visioon. Kardinalina paistis ta silma pohimottega elada lihtsat elu, tegeledes palju vaeste ja teiste elu hammasrataste vahele jaanutega ning neist pohimotetest ei ole ta loobunud ka paavstina. Ta on inimene, kes on tulnud teisi teenima, mitte nende ule valitsema. Itaalia ajalehe La Stampa korgelt hinnatud Vatikani korrespondent Andrea Tornielli on kirja pannud loo Argentina nooruki kujunemisest paavst Franciscuseks, ent ta vaatleb ka Rooma-Katoliku Kiriku olukorda laiemalt ja selgitab, mis pani ajal, mil kirik vajab uuendamist ja puhastamist, kardinalidest valijamehi koikide poliitiliste ja diplomaatiliste kaalutluste kiuste valima just teda uueks paavstiks.
|
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.