| Jarve aarest leitakse surnuks pussitatud noor naine. Keegi ei nai temast puudust tundvat, ka ei leia politsei surnukeha juurest uhtegi dokumenti. Tudruku taskus on vaid uks hobedane medaljon, millele on graveeritud rootsiparane nimi. Uurija Rebecca Lindeberg on sunnituspuhkusel, kuid ei suuda vastu panna soovile oma kolleege paeluva juhtumi lahendamisel aidata. „Uhtakki oli tal tekkinud tunne, nagu oleks ta jalle tool, nagu oleks ta taas veel keegi peale selle ulimalt uksildase tulevase ema, kes viimased kuud polnud inimestega oieti raakinudki. „Martin… Raagi mulle sellest tudrukust veel. Kas te siis mingeid tema asju ei leidnud, mis oleks aidanud teda tuvastada? Kotti, telefoni…?“ „Kotti ega telefoni me ei leidnud, ehkki terve see piirkond sai labi otsitud. Voiks ju arvata, et tegu oli roovimisega. Samas, nende haavade jargi otsustades oli tegemist ikka vaga tahtliku tapmisega. Aga uhe asja me siiski leidsime.“ Martin vottis oma pruunide kaantega mapi, avas selle ja vottis valja moned fotod. „Me leidsime tema taskust medaljoni. Naed, sellise. See on hobedast. Ja siia peale on graveeritud nimi.“ Fotolt oli naha ovaalse kujuga ja kergelt laineliste aartega medaljon, mille keskele oli graveeritud vaikeste korraparaste trukitahtedega nimi. JENNY DAHLGREN.“ Rebecca Lindebergi sarjas on varem ilmunud raamatud „Enne kui on hilja“ (2015), „Kas keegi kuuleb mind?“ (2017) ja „Kommionu“ (2017). „Jenny Dahlgren“ on sarja eelviimane raamat. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.