| Tom ja Karin ootavad oma esimest last, kui Karin akki haigestub ja haiglasse satub. Laps aidatakse keisriloikega ilmale. Nagu painajalikus unenaos jookseb Tom haigla all kulgevate tunnelite kaudu intensiivraviosakonna ja vastsundinute osakonna vahet – elu ja surma vahet.Ta naaseb koju lapsega, aga ilma Karinita, ootamatust kaotusest vapustatuna. Moni kuu hiljem sureb ka Tomi isa, kellega pojal on kogu elu olnud keerulised suhted.„Igal hetkel oleme veel elus” on valus ja ilus lugu armastusest ja surmast, isadusest ja hetkhaaval elatavast elust. Ka siis, kui pinev olevikulugu surmast votab tempo maha, randab ajas tagasi ja hakkab kokku panema mosaiikpilti Tomi ja Karini uhisest elust, sailib terav reaalajatunne. Tasapisi hakkab lugeja aru saama, kuidas Tomi ja Karini armastus valja kujunes, ja moistab, et see lugu ei raagi ainult vapustusest ja leinast, vaid eelkoige raagib see elust.Malmquisti keel on tapne, ta hoidub ulespuhutud valjenditest. Teose muudab eriti haaravaks autori oskus kasutada kirjutades osavalt tempomuutust, tormates kord raevuka hooga ning siis peatudes ja kirjeldada mingit vaikest, kuid olulist detaili. Ta teeb seda tasakaalustatult, oma isikuparases rutmis, hoides lugejat haardes, kuni viimane lehekulg on loetud, ega lase ka siis pariselt lahti. See lugu jaab vaga kauaks meelde.Tom Malmquist (snd 1978) on luuletaja ja muusik. Rahvusvaheliselt menukas autobiograafiline romaan „Igal hetkel oleme veel elus” on tema esimene proosateos, mis palvis Rootsis Dagens Nyheteri kultuuriauhinna ja Karin Boye kirjandusauhinna ning kandideeris 2016. aastal Pohjamaade Noukogu kirjandusauhinnale. |