| Nahidil on jaanud elada kuus kuud. Vahemalt nii arvavad arstid. Kuid Nahid pole inimene, kes kedagi usuks. Ta lukkab tagasi talle pandud vahidiagnoosi ja arsti, kes selle pani. Tema sisemine meelepaha on uhtlasi kantud polgusest selle elu vastu, mis talle antud on, ja teadmise vastu, et see jatkub varsti ilma temata. Ta tunneb end olevat uksi oma haiguse ja motetega. Ta igatseb oma tutre Arami jarele, kuid ei saa temaga kuidagi uhele lainele. Haiguse karm silmus tombub koomale ja Nahid tahaks kaitsta Arami valu eest. Ta saab aru, et ta peaks seda tegema. Sest mida muud on uks tutar kui keegi, kes on siia ilma sundinud jagamaks oma ema valu?Esitatud raevuka purskena, on „Sellised me oleme” lugu juurtetusest ja kaotusest, see on jutustus tugevast, kuid piinavast suhtest emade ja tutarde vahel.Oma vaga otsese ja mojusa stiiliga esitab Golnaz Hashemzadeh Bonde meile raskeid kusimusi. Mida me anname edasi oma lastele? Ja mida me volgneme neile, keda armastame? |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.