Скачать книгу - Aruka investori taskuraamat

Kasiinos voidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on voitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid. 1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vahendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb margatavalt voimalus teenida oiglast osa turu tootlusest. Oma sonade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 koige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli labi kiirusega ule 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks koigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest. Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on moodunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuuksi viimasel kumnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja votnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest valja ule 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline poore investorite eelistustes ei tahenda midagi vahemat kui investeerimisrevolutsiooni. Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lopetada viimastel aastakumnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab marksa paremaid tulemusi kui luhiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmargiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii raagibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka naiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud uksnes fondi minevikutootlusele lootma jaamisega voi keskmise juurde tagasipoordumise pohimotte eiramisega. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson utles kord oma kones jargnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli vordvaarne ratta, tahestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need meie elus nii hadavajalikud nahtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.