| “Kirjad tutrele” on aus, kohati naljakas, kuid peamiselt vaga eluline sisevaade uhe noore naise emaks kasvamise teekonnale. Dagmar Lamp kogus kokku paevikukatked ning kirjad, mida ta hakkas kirjutama oma tutrele hetkest, mil rasedusest teada sai. “Kirjad tutrele ehk kuidas ma emaks kasvasin ja oma last kogemata maha ei tapnud” ei naita emadust uksnes roosilise ja mannavahuse nunnu-maailmana, lugeja ette tuuakse ka heitlused sunnitusjargse depressiooniga, frustratsioonimomendid, aga siiski ka need maailma ja hinge paigast liigutavad hetked, mille nimel see raske teekond on ette votmist vaart.See on sisevaade ema ja tutre kokkukasvamisse: intiimne, humoorikas, vaevaline, tais magamata oid ja lakkamatut nuttu. Kuid, mis peamine, see on raamat tais armastust. |