| 1925. aastal suundus Briti maadeuurija Percy Fawcett Amazonasesse otsima vana tsivilisatsiooni, lootes teha uhe ajaloo koige olulisematest avastustest. Eurooplased uskusid sajandeid, et maailma suurimas dzunglis on peidus sarav El Dorado kuningriik. Tuhanded olid seda otsides surnud ja veennud paljusid teadlasi, et Amazonas on inimeste suhtes toeliselt vaenulik. Aga Fawcett, kelle soakad ekspeditsioonid olid inspiratsiooniks Conan Doyle’i „Kadunud maailma“ kirjutamisel, oli aastaid kogunud teaduslikke toendusmaterjale. Sutitanud miljonite inimeste kujutlusvoime ule kogu maailma ja olles otsustanud toestada, et vana tsivilisatsioon – mida tema nimetas Z-iks – oli olemas, vottis Fawcett endaga kaasa oma kahekumne uhe aastase poja. Siis tema ekspeditsioon kadus. Fawcetti saatus ja orritavad vihjed, mis ta Z-i kohta jattis, muutusid kinnismotteks sadadele, kes talle kaardistamata urgloodusse jargnesid. Teadlased ja seiklejad on aastakumneid otsinud toendusmaterjale Fawcetti ruhma ja kadunud linn Z-i kohta. Lugematu hulk on kadunud, sattunud vangi hoimude katte voi lainud hulluks. Mida sugavamale Fawcetti kadumist ja Amazonast umbritsevatesse saladustesse Grann kaevus, seda tugevamini tombas teda, nagu temale eelnenud polvkondi, dzungli roheline porgu. Tema toeotsingud ja avastused Fawcetti saatuse ja Z-i kohta moodustavad selle labipoimunult kaasahaarava jutustuse tuuma.Percy Fawcett (18.08.1867 – 1925) oli Briti geograaf, sojavaelane, kartograaf ja maadeuurija. Ta oli veendunud, et tema kogutud toendusmaterjalid osutasid millelegi toenaoliselt veel voimsamale kui inkade Machu Picchu varemed: senitundmatu tsivilisatsiooni jaanustele Amazonase sudames, kus konkistadoorid olid sajandite kaupa otsinud iidset kuningriiki – paika, mida nad kutsusid El Doradoks. Oma hupoteesi toestamiseks poordus ta ikka ja jalle tagasi armastatud dzunglisse, kus ta 1925. aastal salaparasel kombel kaduma laks. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.