| Umbes 5000 inimesele koduks olev pisike Kassisaba on Tallinna uks vanemaid asumeid, mis jaab vanalinna, Uue-Maailma, Lillekula ja Pelgulinna asumite vahele. Kassisaba teljeks on pea kaks kilomeetrit pikk Koidu tanav, mis ulatub tana labi Uue Maailma asumi Parnu maanteeni.Kassisaba tore nimi tuleb suure toenaosusega muldkindlustuse nurgas asuvast korgemast tugipunktist (Katze) valja viiva tee alamsaksakeelsest nimetusest (Katzenschwanz). Uks selline tugipunkt, Gootide reduut paiknes Toompea laanekulje ees tanases Snelli pargis. Kassisaba nime (Kassi saba) on selle piirkonna puhul kasutatud 1732. aastal ehk kummekond aastat parast Pohjasoja loppu. Esimestelt sailinud linnaplaanidelt (1688. aasta omal) on naha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. 1797. aasta linnaplaanil on naha, et heinamaad on jaanud ainult Kristiine maa-alale ning Kassisaba on juba tihedalt asutatud. Valdavalt olid pustitatud uhekordsed puumajad, millel olid ka aiad ning peenramaad, asustatud eestlastega. Kindlasti leidus pea igal krundil oma loomalaut.19.sajandi keskpaigaks oli pilt jalle muutunud, Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck kinkis rahvale Wismari ja Adamsoni tanava vahel asuva Falgi pargi, kus meeleolukaid suvepidusid korraldati. 1887. aastal peeti pargis Harju kooride suur laulupidu. Jaak Juske viib lugeja jalutuskaigule mooda Kassisaba labi koigi nende sajandite tanasesse paeva valja. Raamat on jarg Juske Pelgulinna, Kalamaja ja Kelmikula ajaloost raakivatele raamatutele. |