| Koroonaepideemia kandideerib meie ajastu suurima tervisekriisi tiitlile. Mitte esimese ega viimase ja voib-olla isegi mitte koige kohutavama, aga siiski. Voimalik, et selle loppedes ei ole rohkem ohvreid kui paljude teiste haiguste puhul, kuid juba on selge, et SARS-CoV-2 on esimene uus viirus, mis on ulemaailmselt nii kiiresti levinud ja noudnud nii palju ohvreid. Teised sarnased viirused, nagu naiteks SARS-CoV, saadi kiiresti kontrolli alla. Moned aga, nagu naiteks HIV, on aastaid varjus edasi elanud. SARS-CoV-2 on olnud innukam. Ja tema jultumus paljastas meile midagi, mida me kull teadsime, aga ei osanud moota: kui tihedalt ja mitmel tasandil me koik omavahel seotud oleme, ning kui keeruline on maailm oma sotsiaalsete ja poliitiliste, aga ka inimestevaheliste ja psuhholoogiliste seadusparasustega. Voime ju oelda, et Covid-19 on uksikjuhtum, saatuselook voi needus, karjuda, et koik on „nende“ suu. Meil on vabadus seda teha. Voi siis puuame nakkusele mingi motte anda, kasutada seda aega paremini, kasutada seda selleks, et moelda asjadele, millele me normaalses elus moelda ei joua: kuidas me selleni joudsime, kuidas tahame edasi minna. Paolo Giordano on Itaalia fuusik ja menukas kirjanik. Tema esimene roman „Algarvude uksildus“ on tolgitud enam kui 40 keelde. Teos palvis Itaalia kirjandusauhinna Premio Strega. Paolo Giordanol on PhD teoreetilises fuusikas, ta elab Roomas. |