Найти книгу: "Wschodnie korzenie kultu Apollona"

Полный вариант заголовка: «Weiche der Kultur und der Kraft : Hymnus dem verehrten Vorsteher einer achtbaren Erziehungsanstalt Herrn Friedrich Ulrich Kemmeter bei der funfundzwanzigjahrigen Jubelfeier des Instituts / gesungen und gewidmet von Ehregott Hoflich».

1980. aastal ei oleks keegi osanud ennustada, et nendest neljast siledate nagudega elektroonilist popmuusikat harrastavast poisikesest voiks mone aastaga saada hiigelstaadionitel rahvast hullutavad rokijumalad. Sellele vaatamata sai Depeche Mode uheks kumnest labi aegade enimmuuvaks briti ansambliks, mis pistis edetabelites rinda selliste gigantidega nagu The Beatles, The Stones, Led Zeppelin ja David Bowie. Band on tegutsenud juba kolmkummend aastat ja on endiselt tipus. Raamatu autor Simon Spence on kaardistanud bandi teekonna tillukestest Essexi ooklubidest Euroopa ja USA hiigelstaadionitele. See on muusikaline rannak, mis algab varajase „ultrapopi“ hittsinglitega ja lopeb sunge ning tosise albumiga „Black Celebration“. Parast soda kerkinud eksperimentaallinnast Basildonist parit udini elektrooniline Depeche Mode on laulja Dave Gahani sonul „uutmoodi linnas sundinud uutmoodi band“. Spence utleb, et Depeche Mode’i muusika nurgelise kola ning sunge meeleolu taga on just modernistliku betoonarhitektuuriga Basildoni linn, mis kerkis kontrastina pollumaadele ja tagasihoidlike talumajade umber. Osalt muusikalise odusseia ning osalt kultuuriajaloo edasi andmiseks on Spence intervjueerinud kumneid bandiga kokku puutunud inimesi, et anda lugejale voimalus tutvuda lahemalt pop- ja rokkmuusika ajaloo uhe uskumatuma edulooga.

Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartel-laidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus korguvatele tahtsamatele tuletornidele, nende meremarkide omanaolisusele, ajaloole, pisut ka uhiskondlikele oludele, mis on tinginud nende tuletornide pustitamise, tookorras hoidmise-sailitamise voi havingu. Ajalookasitlusega koos pakutav kultuuritaust peaks aitama lugejal paremini moista aega, kuhu meresoiduohutust tagavate tuletornide ja nendega seotud inimsaatuste kirev maailm kunagi kuulus. Koik tuletornidega seonduv on ainulaadne ja koitev, rikas ning mitmekesine. Kaesolev raamat pole loplik kasitlus meie tuletornide markimisvaarselt pikast arenguloost, vaid tagasivaade aegade taha arhiiviurikute, malestuste-meenutuste ja haruldaste fotode kaudu.NB! Raamat on epub3-formaadis ja avaneb ainult seadmete ja tarkvaraga, mis toetavad epub3-spetsifikatsiooni (nt i-Books rakendus, Azardi, Readium jne). Selle raamatu arvutis lugemiseks soovitame kasutada naiteks Google Chrome’i brauseri tasuta rakendust Readium: http://readium.org/

Raamat «Saku Olletehas 195. Eesti ollekultuuri edendamine 1820-2015» kasitleb Saku Olletehase arengut aastatel 1820–2015. See on koigepealt Tsaari-Venemaa, siis Eesti Vabariigi aeg, jargnevad Noukogude Eesti algusaastad ning Saksa okupatsiooni aeg. Omaette peatukid on puhendatud Noukogude Eesti aastakumnetele ja taastatud Eesti Vabariigi ajale. NB! E-raamatu naol on tegemist luhitutvustusega paberraamatust ja maht on 17 lk.

Teoses analuusitakse kultuuri mandumise pohjusi ja osutatakse uhtlasi kultuuri uuestisunni voimalustele. Puhendades palju tahelepanu eetilise motte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasusteeme Vana-Kreekast kuni lainud sajandi lopuni. Tanapaevale nii haruldase motlejatuubina, kelle filosoofia ja voltsimatu humanism, kolbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile moju avaldasid, vaarivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nuudisprobleemidegagi.