Найти книгу: "Morvad jouluool"

Neli lugu uhelt meie ajastu suurimalt krimikirjanikult: kiire tempoga ja riuklikud morvamusteeriumid, mis pakuvad, autori enda sonu kasutades, uheskoos suureparast meelelahutust. Populaarne krimikirjanik kirjeldab kuritegu, millega ta ise viiskummend aastat tagasi kokku puutus. Pedantse, auvaarse ja teiste suhtes hukkamoistva ametniku salajane armastus pornograafia vastu pole ainus pohjus, miks ta endast kui morvatunnistajast marku ei anna. Dalglieshi ristiisa palub tal uuesti alustada kurikuulsa morvaloo uurimist, kuna loodab, et nii saab ta suda oma parandi osas rahu, kuid tegelikult tuleb selle kaigus paevavalgele tode, mida isegi erakordselt oiglane ja seaduskuulekas Adam Dalgliesh avaldada ei soovi. Varskelt ametisse astunud seersant Dalgliesh leiab end lahendamas labi ja lohki Agatha Christie stiilis juhtumit. Koik need neli luhilugu on uhtaegu mangulised ja geniaalse suzeega; koos kirjaniku firmamargiks saanud elegantse jutustamisstiiliga ja teravmeelse pilguheiduga inimloomuse koige keerulisematele, et mitte oelda havitavamatele omadustele, on siin esindatud ka kirjaniku ulakas huumorimeel. Toeline maiuspala paljudele P. D. Jamesi fannidele ja koigile teistele, kes meisterlikust morvaloost monu tunnevad.
P. D. James (1920–2014) oli Briti krimikirjanik, kes on voitnud laialdast tunnustust romaanidega, millest enamiku peategelaseks on politseiuurija Adam Dalgliesh. Eesti keeles on temalt ilmunud romaanid „Surilina oobikule“, „Naisterahvale sobimatu too“, „Morvamuuseum“", „Kata ta nagu“, „Vagivaldne surm“ ja „Tuletorn“.

Hercule Poirot’ romaan Esimese romaani ilmumisest saadik 1920. aastal on kogu maailmas muudud rohkem kui kaks miljardit Agatha Christie teost. Esimest korda on tema parandi hoidjad andnud oma onnistuse taiesti uue romaani sunnile, mille peategelane on Dame Agatha koige armastatum kangelane Hercule Poirot. Hercule Poirot’ rahulikku ohtustamist Londoni kohvikus saabub segama noor naine, kes usaldab talle, et kardab peatselt langeda morva ohvriks. Ta on vaga hirmunud – kuid pa lub Poirot’d oma tapjat mitte otsida ega karistada. Kui tema on surnud, teatab naine, saab oiglus viimaks jalule seatud. Hiljem samal ohtul kuuleb Poirot, et uhes uhkes Londoni hotellis on tapetud kolm kulalist, kusjuures igauhe suust leiti mansetinoop. Kas see saab kuidagi olla seotud hirmunud naisega? Kuni Poirot puuab moistatuse lahendamiseks oma tahelepanekuid kuidagi kokku sobitada, valmistub morvar taas tapmiseks… 336 lk

Tolkinud Kersti Unt Toimetanud Triin Kaalep Kujundanud Villu Koskaru 440 lk Kirjastus Tanapaev
Selles kogumikus on kohtunik Di juhtumid, mis varem ilmunud raamatutes “Hiina kullamorvad” ning “Kohtunik Di tootab”.
“Hiina kullamorvad” toimub aastal 663, kui kohtunik Di otsustab Hiina pealinnast umber asuda Penglai provintsi ringkonnakohtunikuks. Tema eelkaija sellel ametipostil, kohtunik Wang, on tapetud. Juba teel uude elukohta runnatakse kohtunik Di saatjaskonda. Di asub lahendama morvalugu ning kohtub uurimise muuhulgas arakaranud pruudi, filosoofi ja veidrate korealastega.

Kogumiku teises pooles „Kohtunik Di tootab“ on kaheksa salaparast juhtumit. Muuhulgas uurib Di kahtlast enesetappu; pandimajapidaja, luuletaja ning akrobaadi morvu ja puutub kokku tatari sodalastega. Raamatu loppu on lisatud koigi kohtunik Di juhtumite kronoloogia.
Robert Hans van Gulik (1910-1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, uks Tangi dunastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid. Peale selle, et tegu on kriminullide klassikaga, kirjeldavad kohtunik Di juhtumid varvikalt ja huvitavalt ka Vana-Hiina eluolu.

Maailma nupukaim detektiiv, Agatha Christie romaanide „Morv Idaekspressis” ja „Surm Niilusel” legendaarne tegelane Hercule Poirot naaseb Sophie Hannah’ romaanis „Kingfisher Hilli morvad”, et lahendada uus porgulik musteerium. Poirot soidab Richard Devonporti palvel elitaarsesse Kingfisher Hilli elurajooni toestama, et Richardi kihlatu Helen ei tapnud tema venda Franki. Juba bussis hakkab juhtuma ulimalt kummalisi asju, mis tekitavad Poirot’s kahtlusi. Tema hirmud leiavad kinnitust: esimene morv ei jaa viimaseks ja tal tuleb hakata kahtlusaluseid ukshaaval valistama. Ajal, kui suudimoistetud Helenit ootab vollas, puuab Poirot ohtrate keerdkaikude kiuste valja selgitada, kes ja miks oigupoolest morvas Frank Devonporti, keda koik armastasid. Sophie Hannah on rahvusvahelist tunnustust voitnud autor, kelle sulest on ilmunud mitmeid menukaid psuhholoogilisi ponevikke. Tema romaane on avaldatud enam kui 51 riigis ja nende jargi on tehtud telefilme. Agatha Christie parandifondi heakskiidul avaldas ta esimese Hercule Poirot’ romaanina „Monogrammimorvad” (2014), millele jargnesid „Suletud kirst” (2016) ja „Kolme neljandiku moistatus” (2018).

"Bjorn Diemel on advokaat, kellel on oma pere jaoks vaga vahe aega. Murelik abikaasa sunnib teda osalema esoteerilisel koolitusel kohaloleku joust, et too ja isiklik elu paremini tasakaalu viia. Koolitus osutub ootamatult edukaks, sest Bjorn juurutab opitud tarkusi ka tool – tosi kull, mitte paris ette nahtud moel. Kui uks ilmselgelt kriminaalne klient hakkab probleeme tekitama, loob Bjorn ta lihtsalt maha, koiki opitud tarkusi hoolikalt jargides. „Eneseabimorvad“ on ohtra musta huumoriga segu eneseabiraamatute tarkustest ja krimiromaanist. See on uks viimaste aastate muudumaid raamatuid Saksamaal. "