Найти книгу: "W sloncu Egiptu"

Meie tsivilisatsioon on loonud Egiptusest ideaalpildi, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ulistama, kord halvustama jareldustega, mis ei parine Egiptusest enesest. Kaesoleva raamatu eesmargiks on kasitleda Vana-Egiptust voimalikult moistetavana meie kultuurimaailma jaoks, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle tsivilisatsiooni uhtaegu nii lahedaseks kui ka kaugeks. Uheteistkumne nimeka eguptoloogi esseed vaatlevad tahtsamaid inimgruppe: talupoegi, kasitoolisi, kirjutajaid, ametnikke, preestreid, sodureid, orje, vooramaalasi, naisi, surnuid kuni vaaraoni valja. Kokkuvottes kasitlevad nad aga koik uhte nahtust, mis oli Egiptuse uhiskonna kese – riiklik organisatsioon selle erinevates avaldumisvormides.Teemad ja autorid: Talupoeg (R. A. Caminos); Kasitooline (D. Valbelle); Kirjutaja (A. Roccati); Ametnik (O. Berlev); Preester (S. Pernigotti); Sodur (S. ?Ibada al-Nubi); Ori (A. Loprieno); Vooramaalane (E. Bresciani); Surnu (S. Donadoni); Vaarao (E. Hornung); Naine (E. Feucht).

Ramzes, stuletni, potezny faraon, podupada na zdrowiu. Prosi swojego medyka o lekarstwo, ktore moze albo sprawic, ze wyzdrowieje, albo przyspieszyc smierc.Gdy zazywa je, dowiaduje sie od swego doradcy, ze ulozenie planet wskazuje na to, ze umrze ktos z panujacego rodu. Ramzes nie przejmuje sie tym, bowiem jego wnuk, Horus, bedzie mogl sprawowac wladze. Sludzy Ramzesa maja przygotowac Horusa na natychmiastowe przejecie wladzy. Okazuje sie jednak, ze mlody kandydat na faraona zostal ukaszony przez jadowitego pajaka…Z legend dawnego Egiptu to nowela autorstwa Boleslawa Prusa, dla ktorej inspiracja byly losy niemieckich cesarzy – Wilhelma I oraz Fryderyka III, jego nastepcy. Byla to pierwsza nowela, w ktorej Sienkiewicz uzyl kostiumu historycznego. Zostala opublikowana w 1888 roku.

Franck poznaje Swietlane w podziemnym korytarzu paryskiego metra. Zadne z nich nie wie jeszcze, ze to poczatek trudnej milosci. Wzajemne pozadanie, ale tez niepewnosc i wahanie nieuchronnie prowadza do cierpienia.

Egiptusest moeldes turgatavad esimesena pahe puramiidid, paike, liiv ja turkiissinine varviliste korallidega meri, kuid kui paljud on moelnud seal elamisest? Mina ka ei moelnud, aga pakkisin kohvrid ja minu elukohaks sai vaheldumisi Punase mere aares paiknev Hurghada ja Ulem-Egiptuse linn Luxor. Esimene on eestlastele tuttav ja kullaltki laanelik kuurortlinn, teine aarmiselt konservatiivne ja klannikultuuril rajanev asula. Unistasin avastusretkedest Ramses II radadel ja maalilistest jalutuskaikudest paikeseloojangul Niiluse kallastel… Mind tervitas hoopis kultuurisokk – koduseinte vahele varjuvad naised, piiratud liikumisvabadus ja loputu trall pulmade umber. Kohalike toekspidamiste moistmine vottis aega, kuid lopuks saime sinasopradeks.See on lugu sellest, kuidas ma 2012. aastal Hurghadas armastuse otsa komistasin ja peale viieaastast kaugsuhet Egiptusesse kolisin. See on ka lugu abieludest ja naiste rollist Egiptuse uhiskonnas. Lugu Egiptuse uhiskonna poletavatest probleemidest ja kaosest ning egiptlastest, kes seda koike labi huumoriprisma vaatavad.