Скачать книгу - Riia koerad

Uhel hommikul umbes kell neli seisin Broadwayl Mindy restorani ees koos mehega, kelle nimi oli Regret ja kes oli saanud selle nime, sest oli voitja peale kihla vedanud, kui Whitney mara nimega Regret voitis Kentucky Derby. Ta ei suutnud seda kunagi unustada, ehk selleparast, et see oli ainus suurem kihlvedu, mille ta oli kunagi elus voitnud. Mis oli ta toeline nimi, ma ei saanudki kunagi teada, ja vahet pole, eriti Broadwayl, sest seal pole oige nimi eriti tahtis. Seeparast sobis Regret talle sama hasti kui iga teinegi. Ta oli paks poiss ja vaga jutukas, kuigi ta uldiselt ei raakinud millestki muust peale hobuste ja sellest, kuidas ta oli tattninu ninapidi vedanud, eelmisel paeval Belmontis voi kus iganes see voidusoit toimus. Jutt kogumikust „Parimad koeralood“.

Igauhel on oma arvamus sellest, mis koerad targaks teeb. Viimase kumne aasta jooksul on koerte intelligentsuse uurimises toimunud midagi revolutsiooni taolist. On ilmunud vaga palju teaduskirjandust, mis kasitleb koerte psuhholoogiat ja mis vahetevahel toetab ja vahetevahel ei toeta meie isiklikku arvamust. See raamat avab meile koera kognitiivse maailma, mis on kaugelt keerulisem ja huvitavam, kui me seda siiani voimalikuks oleme pidanud.

Inglise kirjaniku Lucy Dilloni (snd 1974) sudamliku romaani „Kodutud koerad ja uksikud hinged” (2009) keskmes on kolm naist. Kallimast ilma jaanud ja tasuvalt tookohalt lahkunud Rachel parib tadi maamaja ning koerte varjupaiga. Eneselegi ullatuseks leiab ta kodutute koertega tegeldes uue armastuse ja elu motte. Lahutatud uksikema Zoe kohtab tanu koerale oma unelmate printsi. Natalie, kes on tagajarjetult uritanud last saada, leiab lohutust neljajalgsest sobrast. Omaette tegelased on koerad, kelle elusaatust kirjeldatakse sugava kaasaelamisega. Ka ise koeraomanikust Dillon on kirjutanud veel kolm romaani: „Tantsukursus” (The Ballroom Class, 2008), „Tagasi onne juurde” (Walking Back to Happiness, 2010) ja „Onneliku lopu saladus” (The Secret of Happy Ever After, 2011).

Iga kord, kui inimene votab endale koera, saab alguse suhe, mis teda muudab. Esmane muutus on loomulikult juba eluviisis: koeraga tuleb jalutamas kaia, teda tuleb toita ja tema eest hoolitseda. Aga sellest areneb sageli midagi palju enamat. Koertel on hammastav voime vaid vaikiva kohalolu vael poimida oma elu inimese omaga uhte ja muuta selle kaiku igaveseks.Oma aastatepikkuste kogemuste pohjal lahkab Horowitz erinevaid viise, kuidas koerad – loomaliigina – inimesi peegeldavad ja meid mojutavad.Inimliik on elanud koeraga korvuti pea oma eksistentsi algusest saadik, kuid ikka veel on nende kohta nii palju teadmata. Ja mitte ainult, kuidas nende meel toimib voi kuidas on muutunud instinktid, vaid kerkinud on kusimused, kuidas me koos koertega uhiskonnas elame, kuidas on see mojutanud (ja mojutab) inimsootsiumi ja millised on meie uhise elu tulevikuvaljavaated. See raamat raagib just sellest.„Koerad ja meie“ on moeldud nii intelligentsele, uudishimulikule koeraomanikule, kes ihkab oma lemmiku kohta lugeda kaasaegset ja motlemapanevat, kui ka lihtsalt loodushuvilisele, kes tahab saada koerte kohta teada midagi taiesti erinevast vaatevinklist.