Скачать книгу - Korboja peremees

„Igauks on peremees ja tedaaustud-hinnatud me kodumaal…“Niiviisi, kaugelt toodud sonade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui vooras voim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja oiged peremehed Siberisse pagendanud voi oma maal sulasteks teinud. Peremeest on vaevoimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse oiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte paris voimatu.Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku kula elus koik see, mis toimus kogu Eestimaal. Koikide eestlaste kirjutamata juhtsonaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jaada.

A.H. Tammsaare kularomaan.

Diplomaadi too on huvitav ja mitmekesine. See holmab palju reisimist ja mitmeaastaseid valislahetusi. See raamat raagibki just uhest sellisest lahetusest, nelja aasta pikkusest eluloigust Oslos. Aga seda mitte diplomaadi, vaid temaga kaasas oleva abikaasa pilgu labi. Milline tundub elu Norra pealinnas korvaltvaatajale, mida saatkonnas tegelikult tehakse ja mida on vaja selleks, et olla uks korralik koduperemees?„…Oot-oot. Seda juttu ma juba kuulsin! Ja toepoolest, laevagiid jutustas tapselt sama lugu, mida ta reisi esimesel kolmandikul oli teinud. Ei hakka siinkohal pinevust uleval hoidmagi ja utlen kohe ara, et kolmas kolmandik ei erinenud eelnevast kahest. Sel hetkel puges mu hinge kahtlus, mis jargnevate paevade, nadalate ja kuude jooksul leidis paraku ainult kinnitust: Oslo on uks arautlemata igav linn.“Kas toesti? Otsustage ise.