Скачать книгу - ark. Sari "Moodne aeg

Hiljaaegu lahutatud uusmeremaalane Sam Nola naaseb Londonisse, kus ta 20. eluaastate alguses oli veetnud paar aastat. On 2003. aasta algus ja molemal pool Atlandi ookeani on koige olulisemaks teemaks Iraagi soda. Ent Sami jaoks pole elu kunagi olnud parem: tema taiskasvanud tutar soovib isaga suhteid ules soojendada ning Samil on kasil mitu tulutootavat projekti pangandussektoris. Ent kui ta saab teada, et uhe nadala sees on surnud tema kaks sopra, hakkavad taiuslikku ellu tungima morad… C. K. Stead on Uus-Meremaa prosaist, luuletaja ja kriitik, ta on kirjutanud romaanid „Mansfield” ja „Mu nimi oli Juudas”. 2010. aastal voitis ta ajalehe Sunday Times luhijutu auhinna.

Kas argipaevast hoivatud tegelikkuses voiks olla paremini kaitstud kohta pakitsevate igatsuste jaoks kui virtuaalne ruum? Leo Leike postkasti jouavad eksikombel kellegi tundmatu Emmi Rothneri e-kirjad. Mees vastab viisakusest. Ja kuna Emmile tundub mees ligitombav, kirjutab ta vastu. Peagi moonab Leo: „Te huvitate mind meeletult, kallis Emmi! Kuid ma tean ka seda, kui absurdne saarane huvi on.” Ja veidi aja parast tunnistab Emmi: „Teie read ja minu riimid nendele – need annavad kokku mehe, keda ma akitselt kujutlen, et selline voib olla, et keegi selline on pariselt olemas.” Paistab, et kusimus on veel vaid ajas, millal toimub nende esimene toeline kohtumine, kuid see kusimus erutab molemat nii vaga, et nad pigem viivitavad vastamisega. Pealegi on Emmi onnelikult abielus. Ja Leo seedib parasjagu nurjunud suhet. Ning uldse: kas saadetud, vastu voetud ja salvestatud lembetunded peaksid kohtumisele vastu? Ja mis siis, kui jah? Daniel Glattauer on sundinud 1960. a Viinis ja on alates 1985 tegev ajakirjanikuna ja kirjanikuna, alates 1989 paevalehe Der Standard juures. Teoseid: Der Weihnachtshund (2000), Die Ameisenzahlung (2001), Darum (2003), Die Vogel Brullen (2004).

Felix Ventura peab veidrat ametit – ta muub voltsitud minevikke. Tema kliente – edukaid ettevotjaid, poliitikuid, kindraleid, uhesonaga Angola tarkavat kodanlust – ootab ees kindel tulevik. Kuid neil ei ole ilusat minevikku. Felix motleb neile valja rikkaliku sugupuu, hangib varvikate esivanemate portreed ja onnelikud malestused. Tema jaoks laheb elu hasti. Uhel ohtul ilmub Felixi majja aga kummaline vooras, kes tahab endale angolalase identiteeti. Ja uhtakki hakkab minevik peadpooritaval kiirusel olevikku mojutama ning voimatu osutub voimalikuks. „Minevike muuja“ on loikav, kuid samas lustakas ja sudamlik satiir tanapaeva Angola uhiskonnast ning lisaks (voi vahest ehk eelkoige) motisklus malust ja selle vaaratustest. Jose Eduardo Agualusa on Portugali keeles kirjutav Angoola kirjanik ja ajakirjanik (s. 1960). Tema haare ulatub ilukirjandusest reportaa?ide ja raadiosaadeteni. Agualusa rikkalikust ja 20 keelde tolgitud loomingust rahvusvaheliselt ehk tuntuim on romaan “Minevikkude muuja” (“O Vendedor de Passados”, 2006), mis voitis esimese aafrika raamatuna Independent Foreign Fiction Prize’i. Kui mojuv osa kaasaegsest rahvusvaheliselt levivast aafrika kirjandusest kujutab endast kriitilist ja realistlikku vastukaja kontinendi sotsiaalsetele oludele, otsib Agualusa rasketele teemadele pisut mangulisemaid lahendusi: tasub vaid mainida, et “Kameeleonide raamatu” jutustaja on soovijatele uusi minevikke muuva peategelase seinal elav sobralik sisalik.

Te tunnete Emmi Rothnerit ja Leo Leiket? Siis olete te lugenud romaani „Hea pohjatuule vastu”, seda tavatut armastuslugu kahest inimesest, kes teineteist nagemata meili teel lootusetult armuvad. Paraku toob sellele loole saatusliku lopu uks vale kirjataht… Aga Emmi ja Leo said nii paljudele lugejatele ule maailma nii lahedasteks, et kirjanik otsutas neile anda veel uhe voimaluse. Kas nad oskavad seda kasutada? Te ei tea, kellest jutt? Pole probleemi: hakake lugema ja te saate teada, kui ehtsad ja elusad voivad olla kahe inimese suhted, olgugi et oma motete ja tunnete valjendamiseks kasutatakse vaid elektroonilisi vahendeid. Daniel Glattaueri sooja ja intelligentse huumorimeelega kirja pandud e-kiriromaan „Hea pohjatuule vastu” ilmus Austrias 2006 (eesti keeles Varrakult 2011) ja sai kiirelt bestselleriks, mille pohjal on loodud ka teatrilavastusi. Ning kuna paljude-paljude lugejate soov oli saada teada, kuidas vois nende tegelaste elu edasi minna, kirjutas autor romaanile jarje “Koik seitse lainet” (Alle sieben Wellen), mis ilmus 2009.

Inglise naitleja ja kirjaniku Sarah Winmani (snd 1964) romaani minajutustajaks on tudruk nimega Elly, keda umbritseb kirev galerii kummalisi sugulasi ja tuttavaid: vend, kes kuidagi ei suuda maailmas oma kohta leida; vanemad, kes teinekord otsustavad teha oige akilisi kannapoordeid; voluv filmistaarist tadi; hakkaja, ajuti lausa uleloomulike voimetega sobratar; oomajalised, kellest aastatega saavad peresobrad. Koik nad on kenad inimesed, kelle elu pole aga sugugi kerge – ei lapsepolves ega taiskasvanueas, ei 1970. ega 1990. aastatel, ei Londonis, Cornwallis ega New Yorgis. Napis, humoorikas laadis kirjeldab Winman, kuidas sellise seltskonna suhteragastikes ellu jaada ja voib-olla koguni onnelikuks saada. Romaan jutustab vennast ja oest, lapsepolvest ja suureks saamisest, sopradest ja perekonnast, voiduroomust ja kaotuskurbusest ning koigest, mis sinna vahele jaab. Ennekoike aga jutustab see raamat armastusest igal voimalikul kujul.