Скачать книгу - Kauka jumal

Printsess Thead haaras kabuhirm, kui ta isa, Kostase kuningas, talle teatas, et ta peab abielluma naaberriigi monarhiga. Kuningas Otho oli Kostase jaoks vaga oluline isik, kuid paraku oli mees vaga vana. Tagant kihutatuna suure armastuse unistusest, pogeneb Thea lossist ja kohtub korgel metsastes magedes Nikose-nimelise kunstnikuga.Thea tajub instinktiivselt, et Nikos on osa temast ja mees tunneb sama printsessi suhtes. Nad suudavad teineteise motteid lugeda ja nende vahel tekib lahedus, mis puhib minema koik muu, niisiis otsustab Thea jaada kunstniku maekuljel asuvasse majakesse. Jargmisel paeval viib Nikos Thea mustlasmuusikat kuulama, kuid tagasiteel mustlaslaagrist votavad neid vangi koiki Balkanimaid hirmu all hoidvad bandiidid.Kuidas Nikos Thea kahe noore himura bandiidi kaest paastab ja pimedas koopas ta katt palub – sellest koigest raagib Barbara Cartlandi raamat.

Viis, kuidas Tregaroni hertsog vaatas Larentiat, pani neiu tundma, nagu oleks mees ta petuskeemist labi nainud ning et ta teadis, et naine pole ei naitlejanna ega abielus.Hirmunud ja segaduses Larential on ees meeleheitele ajav valik. Kas ta jatkab valetamist, et paasta kaks vaga erinevat inimest – oma vanaldane isa, kuningas Arturi legendide uurija, ja Gaiety teatri tantsutudruk Katie King – piinarikkast surmast? Kas temast saab toesti valjapressija? Teekond Garonite lossi viis Larentia tagasi Camelot’sse, kuid tal tuli uletada palju takistusi, enne kui legendides kujutatud armastus leidis hertsogi kuumades suudlustes tema jaoks toelise elu.

Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tanavatantsijatarist, kelle umber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hadavaresest filosoof, volgneb talle elu. Kaunis ja tuhine keigar kapten Phoebus voidab ta sudame, vaimuliku dom Frollo pahupidipooratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku kuurakas kellalooja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupuudmatult. Aga see on ka lugu Pariisi lihtrahva ja tema pohjakihtide, Imede Oue asukate ustavusest ja vaprusest, kuningas Louis XI vaiklusest ja julmusest ning, sugugi mitte viimases jarjekorras, lugu Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, ulemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele.

“Kuningas Saalomoni kaevandustest” tuntud Allan Quatermain jutustab selles raamatus oma sopradele loo, kuidas ta seikles Aafrikas muutilist koletist otsides ja selle preestritega voideldes, milles teda aitas kuulus kohalik noid Zikali.

Fantaasiakirjanduse looja Robert E. Howardi jutukogu, mille kangelaseks on 11. sajandi iiri sodalane ja lindprii Must Turlogh Dubh OBrien, keda peetakse barbar Conani, Solomon Kanei ja kuningas Kulli korval uheks Howardi enimonnestunud tegelaskujuks. Lisaks luust ja lihast ning raudsete kasivartega vaenlastele, kes ulima osavusega erinevaid terariistu kasutavad, peab Must Turlogh vastu astuma allakainud impeeriumi muistset noidust kasutavale hirmuaratavale volurile ja voitlema koos legendaarse iiri ulemkuninga Brian Boruga Clontarfi lahingus, mille kaiku jalgib surma- ja sojajumal Odin ise.