Скачать книгу - Jumalaema kirik Pariisis

Kui Valleby vana kirikuopetaja pensionile laheb, maaratakse tema asemele uus, aga naisterahvas. Kirikus leiavad aset veidrad sundmused ja kui tagatipuks laheb kaotsi peapiiskopi sau, on Lasse ja Maia abi hadasti tarvis. LasseMaia detektiiviburoo raamatuseeria on rootsi laste vaieldamatu lemmik, mille raamatud on saanud ka eesti lastelt kovasti kiita! Kui soovid lapses aratada lugemishuvi, siis on LasseMaia raamatu lapsele pihku pistmine on uks parimaid abimehi! „Kirikumoistatus“ on eesti keeles juba kolmeteistkumnes ilmunud raamat.

Korgseltskonna ihaldatuim poissmees Charncliffe’i krahv on huvitatud Elaine Dale’ist. Krahv teeb Elaine’ile abieluettepaneku. Mehe hammastuseks ei vota naine seda vastu. Ta utleb, et krahv peab oma armastust toestama, tuues talle Prantsusmaalt mooblit. Krahv leiab Pariisi lahedalt lossist Lynetta, keda piiravad verejanulised revolutsionaarid. Krahv toimetab neiu salaja lossist minema ning nad leiavad end Tuilleries’i paleest peakonsuli kulalistena. Neil tuleb teeselda abielupaari. Krahv saab aru, et tema armastus neiu vastu kasvab tund-tunnilt. Ent ta ei ole vaba. Lubaduse murdmine pohjustaks perekonna skandaali, ent kuidas voiks ta kaotada Lynetta?

1909. aasta kevadel saabus Gardenia Weedon reisitolmuse javasinuna ning uhegi pennita Pariisi oma tadi, hertsoginna de Mabillonijuurde. Neiu saabumine polnud kuigi onnelik. Ta leidis eest larmaka peo ninguks purjus Prantsuse krahv tahtis teda suudelda. Kuid labi pisarate jasudamevalu, reetmise ja ohtude leidis Gardenia selles paeluvas loos onne.

Kolm polvkonda, kelle elu pidepunktiks on suursugune maamois keset imekaunist parki. Vana paviljon, mille vaikivad seinad uht saladust hoiavad, on osa nende ajaloost ja parandist. Ent kui elu votab ootamatu poorde, peab tode ometi paevavalgele tulema… Antoinette’i maailm on kokku varisenud. Tema abikaasa – mees, keda ta on armastanud niikaua, kui ta maletab – on traagiliselt hukkunud. Mees, kes teda toetas ja armastas; mees, kellele ta elas oma parimad aastad; mees, keda ta tundis paremini kui iseennast. Voi vahemalt nii ta arvas… Matustel vanas tuttavas kulakirkus kohtab ta naist, keda ta pole kunagi varem nainud. Paevast, mil ta pidi jaadavalt sulgema mineviku ukse, saab poordepunkt ja miski ei jaa enam endiseks. Santa Montefiore sundis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas ules Hampshire’i maakonnas. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega. Nad elavad Londonis koos oma kahe lapse, Lily ja Sashaga.

“Kirikuehitajad” on sojaeelse tuntud arimehe Oskar Lovi (1892–1977) ajaloolise triloogia kolmas raamat, mis ilmus esimest korda 1970. aastal Kanadas varjunime Jaan Jarvalane all. Triloogia esimese osa “Veretasu” ja teise osa “Risti tahe all” kordustrukid on ilmunud uhiste kaante vahel samuti kirjastuses Varrak 2014. aastal. Romaani tegevus algab 1230. aastal, kui peategelane, Virumaa Avispea kula taluperenaine Linda saab suure ullatuse osaliseks. Tema kumme aastat tagasi Revala all lahingus taanlastega surnuks arvatud mees Onnemeel jouab ootamatult koos mone teise malevlasega koju vangipolvest galeeridel. Linda on aga vahepeal astunud kristlikku abiellu oma noorpolve armastatu Vottelega ja neile on sundinud mitu last. Kuidas edasi elada? Kas kehtima jaab esimene abielu, mis solmiti hiieplatsil, kus kula noid selle kinnitas manalaste juuresolekul ning esivanemate onnistusel, voi parast ristiusu vastuvotmist Riiast tulnud preestrite poolt solmitud abielu? Autor raagibki meile Avispea kula elanike elust mitme jargmise aasta valtel – alalisest murest loivude tasumise parast taanlaste foogtile, leivanappusest ja naljahadast ikalduste aastatel, meeste jagelemisest talumaade parast, kadedusest ja kavalusest, tapmiskavatsustest ja foogti salaparasest morvast, salaja hiiel kaimisest, aga ka kiriku ehitamise plaanidest, et paaseks seal oma palvetega Jumalale lahemale, pikkadest vaidlustest ja kohklustest, enne kui toesti uks kirik kerkib Jarvamaale – Jarva-Johannese kirik, mida rahvas hiljem hakkas kutsuma Jarva-Jaani kirikuks, ja teine Virumaale Ebavere mae alla. Linda, ristitud nimega Maarja, oli selle kiriku motte algataja ja tema malestuseks nimetatakse kirik Vaike-Maarja kirikuks. Autori soov on kirjutades olnud, et tema romaanid oleksid “vaikeseks malestusmargiks meie esivanematele kaugeist ununenud paevist” ja tunnistuseks oma rahva voitlusvaimust ja pusimajaamisest ajaloo keerdkaikudes. 344 lk