Скачать книгу - Sodur

Kes on kangelane? Kas tode on olemas? Mida motleb mees, keskingib vaenlasele elu? Kas saab olla hea kirjanik, olles toeline tobras?Millal surnud pariselt surevad? Kes paastab tsivilisatsiooni? „Aga teate mis? Rahus ei ole kangelasi… Kangelased on kangelased ainultsiis, kui nad surevad voi kui nad ara tapetakse. Ja toelised kangelasedsunnivad sojas ja surevad sojas. Elusaid kangelasi pole olemas, noormees.Koik on surnud. Surnud, surnud, surnud.”Javier Cercas (1962), uks Hispaania nuudisaegse proosakirjanduse suurimeistreid, elab Kataloonias ning on Girona ulikooli hispaania kirjanduseoppejoud ja paevalehe El Pais kolumnist. Oma romaanides tugineb Cercasdokumentaalsetele faktidele lahiajaloost ning vastuolulistele jaintrigeerivatele toesti elanud isiksustele.„Salamise sodurid” (2001) on Cercase labimurderomaan, mis on koha leidnudviimaste kumnendite Hispaania mojuvaimate teoste seas. Romaani teljeks onriigi viimaks vennatapuni viinud ideoloogia uhe looja, luuletaja RafaelSanchez Mazase lugu, eelkoige dramaatiline episood kodusoja lopupaevilt,kui tal ime labi onnestus mahalaskmiselt pogeneda ja hiljem tanu vaenlaseleeri kuuluvate lihtsate sodurpoiste inimlikule abile ellu jaada.

See raamat keskendub viie eesti ohvitseri sojamalestustele, kes lopetasid Tallinna sojakooli vahetult enne Eesti demokraatliku valitsuse likvideerimist venelaste poolt 1940. aastal ja sellele jargnenud nukuvalitsuse paikapanekut. Eesti sojavaelased sunniti uhinema Noukogude armeega. Selles raamatus kirjapandud lood leidsid aset ulimalt keerulisel ning segasel ajal. Nende ohvitseride poolt pariselus labielatu ja kogetu tundub uskumatum kui paljudes valjamoeldud sundmustel pohinevates ilukirjandusteostes kujutatu. Nad ise uskusid, et neid juhtis saatus. Ja saatus oli see, mis lasi neil ellu jaada ning lopuks vabadusse paaseda.

Sojavaes teenimine on enamikus riikides ja enamikule meestest valtimatu kohustus. Ainus, mis aitab selle perioodiga oma elus leppida, on selle ule naermine. Naer aitab unustada koike, mis oli ebameeldiv ja raske, ja ka seda, mida ei taheta maletada.

Eesti sojalistest missioonidest ehk sellest, mida missioonidel tehakse, miks sinna minnakse, mida missioonisodur tunneb ja motleb, on raamatuid napilt. Enamik sodureid jatab oma loo raakimata. Sageli ei tea lahedasedki, millega ta kaugel kokku puutub, sest perekondi pigem saastetakse. Ja monest asjast ei saagi raakida, ei tohi. Kristo Palsi vahetu kogemus Eesti missioonilt Malisse jutustab ausa ja avameelse loo missioonide korraldusest, soduri sealsest igapaevast ja tema olemise alustalast – perekonnast ja lahedastest. Lugu on tsenseerimata ning ei pruugi monele meeldida. Kuid see-eest paneb see motlema, ja eriti hea, kui paneb motlema soduri, kel kavas missioonile minna. Raamat sobib lugemiseks kaitsevaelastele, nende pereliikmetele, tublidele inimestele, kes peavad plaani kandideerida missioonile, ajakirjanikele, opetajatele ja koigile neile, kes tahavad missioonidest ja seal viibivate inimeste eluolust rohkem teada.***Kristo Pals on kaitsevae allohvitser, kes alustas ajateenistust 1997. aastal ohutorjedivisjonis, kust ta 2002. aastal edutati kaitsevae peastaapi. Nii on ta seal uks staazikamaid staabiallohvitsere. Kristo on labinud Soome reservohvitseride kursuse ja USA sideohvitseri baaskursuse. Missioon Malis oli talle pigem juhuslik kui teadlik valik, selle eesmark oli kogeda uut ja avastada maailma. Kristo on aktiivne riigikaitseopetaja ning suurima riigikaitseopetust korraldava MTU Riigikaitse Rugement juht ja uks asutajaid. Kuid mehel on ka suur kirg ja hobi valjaspool sojavaelase elu – vanatehnika ja saunaskaimine. Teda voib seega tihti naha Ilmandu vanatehnika- ja saunaklubis saunabussis leili votmas voi vana Volgaga noorpaare soidutamas.