Скачать книгу - Armastuse veski

Astara, kelle maadeuurijaist vanemad hukkusid maavarinas, on rahvusvaheliselt tuntud rikka Sir Roderick Worfieldi hoolealune. Kulastades parast neiu koolilopetamist Pariisi, ostavad nad Johann van Aacheni maali «Parise otsus».See annab Sir Roderickile motte lasta Astaral valida oma kolme vennapoja seast endale abikaasa, kellele ta jagaks onu suurt varandust ja maavaldusi.

Vallebys peetakse armastusefestivali. Linnakese elanikudmusitavad uksteise voidu ja korraldavad linnavaljakul tantsuvoistluse, milletulu laheb vaesuses elavate laste huvanguks. Ent festivali lopus juhtub niimondagi kummalist: poodium kukub kokku ja valgus kustub. Raakimata sellest,et raha laheb kaotsi …

Suurparane raamat enda teadmiste taiendamiseks kehakeelest ning psuhholoogiast armastuse ja flirdi kontekstis. Erinevalt tavaparastest kehakeelt kasitlevatest valjaannetest, illustreerib kaesolevat teost ule 70 erineva pildi, millele on lisatud kommentaarid fotodel olevate isikute kehakeele kohta. Lihtsalt ja ponevalt kirjutatud teos, mille abil enda teadmisi taiendada, meid koiki koige enam puudutava tunde – armastusega seonduvas.
Ulli Kukumagi on aastaid opetanud kehakeelt ja kommunikatsiooni ning valetamise tuvastamist. „Keha ja alateadvus reageerivad esimesena. Alles seejarel jouame motete ja tegudeni,“ iseloomustab autor inimkaitumist. "Kehakeel paljastab ka peidetud tunded.“

Lauri Leesi saatesonast: Kusida prantslaselt, kas ta on lugenud «Kirju minu veskilt», on sama, mis kusida eestlaselt, kas ta on lugenud «Kevadet». Seejuures voime nii uhe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamata jatta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva sudames. Prantsuse lapsed kasvavad siiani La Fontaine'i ja Daudet' vaimus, nende kahe mehe loominguta oleksid nende kooliopikud kas just ohemad, aga espriilt argisemad kull. Daudet' veskijutud viivad meid sooja ja paikeselisse Provance'i, trubaduuride maale, mille varvikullust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel, kuid ka nende eesti kunstnike taiestel, kes omal ajal Pariisis oppisid ning ka Daudet' sunnimaad aeg-ajalt kulastasid.

Valismaailm ei ole Alita Langi, kes elab oma onu hertsog Langstone'i lossis, kunagi nainud. Tegelikult ei teata tema olemasolustki. Neiu ainus hobi on hobused, kelle eest ta hoolt kannab ning kes teda, armetute roivastega ja hoolitsemata tallineiut, siiralt armastavad. Uhel paeval, mil ta hertsogi jahihobused privaatsele voistlusrajale viib, et lasta neil ule tokete hupata, kohtub ta ameerika miljonari Clint Wilburiga, kes ostis hiljuti ara naabermoisa. Kuidas Clint puuab panna Alitat oma saladust avaldama, kuidas neiu riskib onu vihaga, ilmudes etendusele, mille ameeriklane annab kahe kuulsa Gaiety teatri esileedi auks, ning kuidas Clint jouab lopuks tallitudruku saladuse jalile, sellest jutustabki Barbara Cartland oma romaanis.